
Möödunud on mõned kuud. It´s time to add something new to my blog. Seekord jagan oma reisimuljeid. Nimelt seljataga on Malaisia reis. See oli taas üks unistuste reis. I´m so thankful to God for this opportunity. It was such a blessed time. Oli võimalust olla osa GLS-ist. See on rahvusvaheline konverents, kuhu tulevad kokku juhid, pastorid ja haakunud koguduse liikmed kõikidest ISAAC võrgustiku kogudustest üle maailm. Eesmärk on olla kursis sellega, mida Jumal on tegemas. Väga vägev aeg oli.
Dr.Jonathan ja Mom Helen on tõelised eeskujud oma eludega. Eeskujud selles, kuidas armastada ja austada Jumalat ja elada seda elu, mida nad ise õpetavad. Nad on nii siirad selles, mida nad teevad ja kes nad on. Väga suurt rõhku panevad nad just sellele, et meie iseloomud peegeldaksid välja Kristust. Mitte meie sõnad, aga just need kes me oleme - see räägib valjemini kui miski muu! Me ei saa teha suuri asju Jumalale, kui meie iseloom ei kanna seda välja. Jeesus oli 30 aastat ettevalmistusajas, enne kui astus oma kutse sisse. Miks me arvame, et meil see rutem õnnestub? Las Jumal

Vahva oli olla osa sellest üle 700 inimese koosnevast rahvahulgast! Mitmed räägisid, et pileti hinnad olid ülisoodsad ka nende lähtekohast Malaisiasse tulekuks. It was something that God made for us!!! Niisiis läksimegi üheks nädalaks konverentsile, olime 6 päeva kella 9st hommikul kuni õhtul 22ni õpetuse sees ja iga õhtu oli 2-tunnine läbimurdev ülistus. Ülistusajad olid viimasepeal.
Söögist rääkides, siis peamine oli riis ja siis riis ja siis jälle riis:-)
Meil oli meie puhkemaja juures mangopuu, siis tegime õhtuti
Jätkuv töö iga päev, et praktikasse panna seda, mida kuuleme. Ja siis - mmmm - värkselt pressitud mahlad - vot see oli hea asi. Tõsiselthea. Seda sooviks ka Eestis sellisel kujul saada.
Selline oli meie õhtune vaade. What a beautiful world God has made,
this beauty, it is for us to enjoy. God so loves us.
Me saime nautida õhtuseid loojanguid, mis toimusid kiiresti, pimedus kattis maad kella 19.30ks. Tõusud ja mõõnad olid samuti mastaapsed. Aga hommikul oli vesi mõne tunniga taas omal kohal. Nii põnev on näha maakera eri paigus toimuvat.
Kogu see reis pani mõtlema sellele, et meie enda kaunis kodumaa - Eestimaa - on nii ilus maa. Selline patriootlik, aga tõsi - au on olla eestlane. Nähes teiste maade ilu, aga samas ka valupunkte tuleb seda tõdeda. Hea on reisida, näha maid ja rahvaid, aga nii hea on tulla koju tagasi. Olla oma kallil kodumaal! Süüa Eestimaa musta leiba, juua head külma piima ja kõndida värskes õhus mööda puhtaid tänavaid:-) Oleks meil vaid sooja rohkem:-)
Ja meie reis lõppes 2-päevase viibimisega Singapouris, sest meie lend Euroopasse tuli läbi selle kauni riigi.
Siinkohal jätan hüvasti. Kindlasti ei olnud see viimane reis Malaisiasse. Midagi head sai istutatud südamesse ja soovin südamest tagasi minna. Malaisia - järgmine aasta kohtume taas!
Päikest ja sooja kõigile! God bless you all!
Kes tunneb huvi, siis reisist on mul rohkem pilte üleval orkutis!